Referaat Jupiterist: Karmo Uusmaa

Päikesesüsteem

Meie meeltega pole hõlmatavad üliväikesed kehad ega väga suured kehad. Päike ja planeedid on tohtult suured. Suur on kaugus Päikese ja planeedi vahel. Kaugusi võib iseloomustada valguse levimise kaudu. Valgus levib kiirusega 300 000 km/s. See on nii suur kiirus, et meile näib, nagu leviks valgus silmapilgselt. Tegelikult pole see nii. Kuuni jõuab valgus Maalt 1,3 sekundiga. Päikeseni jõudmiseks kulub valgusel üle 8 minuti. Päikesesüsteemi kaugeima planeedi - Pluutoni - levib valgus ligikaudu 6 tundi. Sageli kasutatakse päikesesüsteemi kujutamiseks mudelit, milles on esile toodud Päikese ja planeetide orbiidid, kuid vaatluste alt on välja jäetud planeetide kaaslased, päikesesüsteemi väikekehad - asteroidid ja komeedid.

Jupiter

Jupiter, Päikesesüsteemi suurim planeet, Jupiteron viies Päikesest loetuna. Jupiter on heledaimaid planeete, heledamad on vaid Veenus, Päike ,ja Kuu. Jupiter on tõeliselt hiiglaslik, ta on üle kahe korra suurem, kui kõik teised Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,53 kraadi), mistõttu aastaajad puuduvad. Jupiteril on väga tihe, aeglaselt muutuva struktuuriga pilvkate. Jupiteril on ekvaatoriga paralleelselt tumedaid ja heledaid vööndeid, ning ovaalne ja muutliku suurusega (aastal 1979: 22 000x11 000 km) Suur Punane Laik, mis pöörleb antitsüklonina. Jupiter annab ära kõvasti rohkem energiat, kui ta ise saab, mis võib olla tingitud Struktuurgravitatsioonilisest kokkutõmbumisest (umbes 1mm/aastas). Jupiteri magnetväli on üle tuhande korra võimsam, kui Maal ja see võiks hetkega tappa näiteks astronaudi. Jupiter, mis on kaks korda suurem Merkuurist ja neli korda Pluutost, ümbritseb 16 loodlikku kaaslast, suurimad neist on Europa, Ganymedes, Io ja Kallisto. Kõik need neli suuremat "Kuud" on avastatud Galileo poolt.

Planeedi ööküljel on täheldatud väga tugevat äikest ja virmalisi. Jupiteri atmosfääri põhilised koostiselemendid on molekulaarne vesinik ja heelium, pilvedes on ka palju metaani ja ammoniaaki. Arvatavasti paikneb Jupiteri keskosas umbes Maa mõõtmetega raudsilikaatidest tuum (temp. umbes 20 000 K). Kogu planeet on vedelas olekus, kusjuures suure siserõhu tõttu on vesinik ¾ raadiuse ulatuses vedela metalli sarnane. Planeedi pöörlemine ja soojuskonvektsioon käitavad nn. hüdromagnetilist dünamot, mis genereerib tugevat magnetvälja. Jupiteri magnetdipool on pöörlemistelje suhtes 10 kraadi kaldu, tema orientatsioonile vastupidine. Tugeva magnetväljaga kaasnevad võimsad kiirgusvööndid, neis tekkivat sünkrotronkiirgust registreeritakse Jupiteri pikalainelise raadiokiirgusena. Nagu Saturni, nii ümbritseb ka Jupiteri rõngas, ehkki see Kuudon palju silmapaistmatum. Jupiteri "rõnga" heledama osa laius on 500 km, paksus alla 30 km ja välisserva kaugus planeedi keskmest 1,8 planeedi raadiust.

Jupiteri "Kuud"

16 "Kuud" on teada, mis tiirlevad oma orbiitidel ümber Jupiteri. Neli kõige suuremat, Ganymedes, Kallisto, Io ja Europa, avastas Galileo. Need, nn. Galileo Kuud, on põhilised vaatlusobjektid kaugeima planeedi - Pluutoni - levib valgus ligikaud Sageli kasutatakse päikesesüsteemi kujutamiseks mudelit, milles on esile toodud Päikese ja planeetide orbiidid, kuid vaatluste alt on välja jäetud planeetide kaaslased, päikesesüsteemi väikekehad - asteroidid ja komeedid.

Jupiteri võrdlus Maaga
Jupiter Maa
Diameeter ekvaatoril(km) 142 754 12 759
Diameeter poolustel(km) 133 659 12 714
Pöörlemisperiood(tundi) 9,84 23,94
Mass (Maa=1) 317,9 1,00
Gravitatsioonijõud(kg/N) 22,9 9,8
Pöörlemisnurk(kraadi) 3,1 23,3
Maksimaalne temp.(kraadi) -118 +58,0
Minimaalne temp.(kraadi) -129 -88,3
Kuude arv 16 1

Kasutatud kirjandus:

P.S. Olen Jupiteri ka oma silmaga näinud (1997 aastal teleskoobi ja binokliga).